Rain Lõhmus: ujume vastuvoolu

Palju pangad on teavitanud kärpimisplaanidest. Mis praegu pangandusturul toimub?

Jah, mitu panka on teatanud jaepanganduse kinnipanekust. Ilmselt on põhjus selles, et peakontorid on välja arvutanud, et see pole tasuv tegevus sellisel viisil, nagu nad teinud on. 

Me arvame, et võime seda ruumi täita, sest mäletatavasti alustasime kuus aastat tagasi ja saime juba siis aru, et kontorid ei ole tulevik. Inimestega, jaeklientidega tuleb hakkama saada ilma kontoriteta. Me lihtsalt mõtleme ise ette, et kui see muutub uueks standardiks, siis kuidas me saame enda positsioone veelgi tugevdada ja edasi minna.

Danske on loobunud erakliendist ja tõenäoliselt otsustab selle kasuks veel mõni pank, LHV ujub justkui vastuvoolu erakliendile lähemale.

Jah. Põhjus on hästi lihtne - me anname endale aru, et kõik suured pangandusettevõtted on avalikud ettevõtted ja kui investorid ja analüütikud neid analüüsivad, siis nad vaatavad kapitalitootlust. Ma ei saa täpselt kedagi nimetada, kuna nad on meie konkurendid, aga ma tean täpselt, mis kellegi tootlus on. Eks nad üritavad seda parandada, aga meie suudame vastusvoolu ujuda tänu sellele, et oleme ennast disaininud selliseks, et suudame teha väikeste klientidega äri kasumlikult viisil, mida teised ei suuda.

Viimase aastaga on enamiku Eestis tegutsevate pankade juhid vahetunud. Mis on selle märgiline tähendus, põhjus?

Ma arvan, et see on samasugune asi, et üks etapp on mööda saanud. Swedbanki vahetus oli loogilisem, mõni muu on dramaatilisem olnud, aga eks see ole aja märk. Pangandus sellisena, nagu seda siiani on tehtud, on ümber saanud ja sageli kui sa tahad organisatsioonis muudatusi, siis pead ka inimese ära muutma. Sageli ei suuda inimene, kes on seda siiani teinud, end ümber muuta. Meil sellist plaani küll ei ole.

Maailma börsid kõiguvad ja on pigem languses. Kas me oleme uue kriisi lävel?

Me oleme oodanud, et asjad lähevad mõnevõrra halvemaks. Halb on see, et me kunagi ei tea, me arvasime, et ta läheb juba varem halvemaks.

Äripäev on kirjutanud, et Eesti pangad on sattunud võib-olla enesele tahtmatult osaliseks rahapesu skandaalis. Kas Eesti pangad on haavatavad?

Eks ta on selline suur temaatika. Minu teada meie ei ole üheski asjas osalised olnud. Keegi ei taha sellises asjas osaline olla, aga aeg-ajalt juhtub. Me teeme kõik selleks, et me ei oleks.

Kui me lisaks Eesti klientidele vaatame, siis meil on teenindada ka Euroopa uue generatsiooni finantsasutusi. Kõige tuntum on vast Transferwise. Eks see on selline koht, kus võib probleeme tulla. Me teeme kõik selle nimel, et ei tuleks, aga kui on valida, kas sa teed mingit asja, millesse sa usud ja sa tead, et see on tulevik ja ühel päeval võib probleem tulla, siis me ikkagi teeme. Ma arvan, et täielikult end kuidagi skandaalide vastu kindlustada ei anna.

Milline on järgmine linn, kus LHV tegutsema hakkab?

Ega me täpselt veel ei tea, testime just kontseptsioone. Mul on endal selline laiem filosoofia ja teooria, et tegelikult linnad inimestele elukeskkonnana ei ole head. Olles ise natuke aega Londonis elanud, siis London on väga halb paik, kus elada, aga ta on suurepärane paik kliente valitseda. Neid läheb massides mööda ja on väga lihtne küünised välja sirutada ja kliente leida. Kõlab jõhkralt, aga eks see nii on.

Me proovime natuke siin ja seal ja vaatame. Me oleme väike organisatsioon, ega me üle oma võimete ei saa ka minna. Aga võib olla see tagamõte on vaadata seda maailma natuke teistmoodi kui pangad on seda siiani teinud. Teised on sisenenud riikidesse, me ise mõtleme, et vähemalt Euroopa Liidus riigid väga ei huvita, et pigem üritame mõelda linnade kaupa. Eks tegureid on väga palju: keeled, kultuurid, jne. Aga ma arvan, et see on suhteliselt värske mõtlemine.